L3 - 1 Perioodilisussüsteem. Keemiline side • Aatomite...

Info iconThis preview shows pages 1–5. Sign up to view the full content.

View Full Document Right Arrow Icon

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon
This is the end of the preview. Sign up to access the rest of the document.

Unformatted text preview: 1 Perioodilisussüsteem. Keemiline side • Aatomite omadused perioodilisustabelis • Keemiline side – Iooniline side – Kovalentne side • Resonants • Formaalne laeng • Okteti reegli erandid – Radikaalid ja biradikaalid – Laiendatud valentskiht • Lewis'i happed ja alused • IR spektroskoopia Perioodilisussüsteem • s-, p-, d- ja f-elemendid • Perioodid ja rühmad Perioodilised seosed • Aatomiraadiused (kovalentsed raadiused) • Iooniraadiused • Ionisatsioonienergiad ( I ) – Metallid: madala I-ga, moodustavad katioone ja juhivad elektrit. • Inertpaari efekt: omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust. 2 Perioodilised seosed • Elektronafiinsused E a • Diagonaalsed seosed • Perioodilisustabel ja elementidele vastavad materjalid Keemiline side • Keemiline side – aatomituumade ja elektronide paigutus, mis on stabiilsem kui eraldipaiknevad aatomid. • Iooniline side – sidet moodustavad elektronid on praktiliselt täielikult lokaliseeritud ühe aatomi juurde. • Kovalentne side – sidet moodustavad elektronid on mõlema aatomi juures. • Metalliline side – katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid (elektrongaas), takistades katioonide vahelist tõukumist. Iooniline side • NaCl kristalli moodustumine Na ja Cl aatomitest. – Na aatomi ionisatsioon Na (g) → Na + (g) + e- (g) ( ∆ H = 494 kJ/mol, I = 494 kJ/mol) – Cl aatomi ionisatsioon Cl (g) + e- (g) → Cl- (g) ( ∆ H = -349 kJ/mol, E a = 349 kJ/mol) – NaCl moodustumine Na + (g) + Cl- (g) → NaCl (t) ( ∆ H = -787 kJ/mol) – Kokku Na (g) + Cl (g) → NaCl (t) ( ∆ H = 494 – 349 – 787 = -642 kJ/mol) 3 Iooniline side • Iooniline side põhineb vastasmärgilise laenguga ioonide vahelisel elektrostaatilisel tõmbumisel. • Ioonilise sideme tekke määrab energeetiliselt ära katiooni tekkeks vajalik energia (ionisatsioonienergia ehk ionisatsiooni- potentsiaal). – Reeglina on vaid metallidel piisavalt madalad I-d üheaatomilise katiooni tekkeks. Ioonidevaheline vastastiktoime • Kahe üksiku iooni vahelist vastastiktoimet kirjeldab Coulomb'i seadus, kus e on elementaarlaeng, z 1 ja z 2 ioonide laengud, r 12 nendevaheline kaugus (nm) ja ε o vaakumi dielektriline läbitavus: J r z z r e z z r e z e z E P 19 12 2 1 12 2 2 1 12 2 1 12 , 10 307 , 2 4 4 ) ( ) ( − × = = × = πε πε Ioonidevaheline vastastiktoime kristallis • Kristallivõre energia on energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendi ja gaasifaasis üksteisest lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel. • Kristallivõre energia E P avaldub järgmise valemiga, kus d = r katioon + r anioon ja A on ioonide omavahelist paigutust iseloomustav Madelungi konstant: d e N z z A E A P 2 2 1 4 πε × − = 4 Ioonidevaheline vastastiktoime kristallis • Võreenergia on suur, kui: – ioonilaengud on suured; – kaugused ioonide vahel on väikesed (väikesed iooniraadiused)....
View Full Document

This note was uploaded on 11/01/2011 for the course LOTE 101 taught by Professor Anso during the Fall '09 term at Uni. Tartu.

Page1 / 16

L3 - 1 Perioodilisussüsteem. Keemiline side • Aatomite...

This preview shows document pages 1 - 5. Sign up to view the full document.

View Full Document Right Arrow Icon
Ask a homework question - tutors are online