L7 - Vedelikud ja tahkised Molekulidevahelised jud Vedelike...

Info iconThis preview shows pages 1–5. Sign up to view the full content.

View Full Document Right Arrow Icon
1 Vedelikud ja tahkised • Molekulidevahelised jõud • Vedelike struktuur ja omadused – Viskoossus ja pindpinevus – Vedelike vastasmõju tahkisega • Tahkised – Kristalli struktuur – Metallid –Su l am id – Ioonilised tahkised – Molekulaarsed tahkised – Võrktahkised – Vedelkristallid • Röntgendifraktsioonanalüüs Aine olekud • Tänu molekulidevahelistele jõududele saavad ained eksisteerida erinevates faasides. • Faas on aine vorm, kus aine eksisteerib kindla keemilise koostisega ja kindlas olekus. • Tähtsamad olekud on gaasiline, vedel ja tahke. Tahkes olekus on paljudel ainetel võimalikud erinevad faasid. • Kondenseeritud faasi all mõistetakse vedelat või tahket faasi. Molekulidevahelised jõud • Gaasifaasis määrab aine omadused suures osas molekulide vaba liikumine. • Kondenseeritud faasis on molekulid üksteisele väga lähedal ja molekulide- vahelised jõud omandavad suure tähtsuse. • Praktiliselt kõik molekulidevahelised jõud taanduvad Coulomb'i seadusele: r q q E P
Background image of page 1

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon
2 Ioon-dipool interaktsioonid • Dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots oleks suunatud iooni poole. – Tüüpiliseks näiteks on ioonide hüdratatsioon. • Ioon-dipool interaktsioon stabiliseerib süsteemi. Ioon-dipool interaktsioonid • Selle interaktsiooni energia saab arvutada dipoolmomendi µ , kauguse r ja iooni laengu z järgi: • Energia sõltuvus kauguse ruudu pöörd- väärtusest tähendab, et ta kahaneb kiiresti kauguse kasvades. 2 r z E P µ Ioon-dipool interaktsioonid • Ioon-dipool interaktsioonid on palju nõrgemad kui ioon-ioon interaktsioonid. • Samas tagavad ioon-dipool interaktsioonid näiteks enamike soolade lahustuvuse vees. • Mida väiksem on iooniraadius, seda tugevamad on ioon-dipool interaktsioonid. – Väikese raadiuse ja suure laenguga ioonid on sageli ka tahkes faasis hüdrateeritud.
Background image of page 2
3 Dipool-dipool interaktsioonid • Tahkises, mis koosneb dipoolmomenti omavatest molekulidest, on nende orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised otsad oleksid võimalikult lähestikku. Sellise paigutuse korral on dipoolidevahelise interaktsiooni energia maksimaalne. 3 2 1 r E P µ Dipool-dipool interaktsioonid • Gaasifaasis ja ka vedelas faasis molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena on ka dipool-dipool interaktsioonid nõrgemad: osa ajast on dipoolid orienteeritud ebasoodsalt. 6 2 2 2 1 r E P Londoni (dispersiooni) interaktsioonid • Ka mittepolaarsed gaasid (süsivesinikud ja isegi väärisgaasid) on veeldatavad – seega peab ka nende molekulide vahel eksisteerima tõmbejõud. • Elektrontiheduse jaotus molekulis pole staatiline, nagu näitab ajas kesendatud pilt, – pidevalt toimub elektrontiheduse fluktuatsioone: ühes või teises molekuli osas on elektrontihedus suurem või väiksem keskmisest.
Background image of page 3

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon
4 Londoni (dispersiooni) interaktsioonid • Elektrontiheduse fluktuatsioonid tekitavad ka
Background image of page 4
Image of page 5
This is the end of the preview. Sign up to access the rest of the document.

This note was uploaded on 11/01/2011 for the course LOTE 101 taught by Professor Anso during the Fall '09 term at Uni. Tartu.

Page1 / 20

L7 - Vedelikud ja tahkised Molekulidevahelised jud Vedelike...

This preview shows document pages 1 - 5. Sign up to view the full document.

View Full Document Right Arrow Icon
Ask a homework question - tutors are online