L10 - 1 Füüsikaline tasakaal • Faasid ja...

Info iconThis preview shows pages 1–5. Sign up to view the full content.

View Full Document Right Arrow Icon

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon
This is the end of the preview. Sign up to access the rest of the document.

Unformatted text preview: 1 Füüsikaline tasakaal • Faasid ja faasiüleminekud • Lahustuvus • Kolligatiivsed omadused • Binaarsed vedelike segud • Kromatograafia Faasid ja faasiüleminekud • Keemiline aine võib esineda erinevates vormides – faasides: – gaasiline faas; – vedel faas (heeliumi korral 2 erinevat); – tahke faas. • Paljude ainete korral eksisteerib rida erinevaid tahkeid faase (teemant ja grafiit, erinevad jää vormid). Faasid ja faasiüleminekud • Aine üleminek ühest faasist teise (jää sulamine, grafiidi muundumine teemandiks) on faasiüleminek. • Faasiüleminekud toimuvad kindla temperatuuri ja rõhu juures, mis sõltuvad ka aine puhtusest. 2 Aururõhk • Suletud nõus püstitub tasakaal vedeliku ja tema gaasifaasis oleva auru vahel. – Kindlal temperatuuril püstitub vedeliku kohal kindel aururõhk, sõltumata vedeliku hulgast. – Kõrge aururõhuga vedelikke nimetatakse lenduvateks. Aururõhk • Ka tahkete ainete kohal püstitub aururõhk, kuid see on vedeliku aururõhust reeglina palju väiksem. – Seega ka tahked ained aurustuvad sublimatsiooni nimelise protsessi tulemusena. • Kondenseeritud faasi kohal püstituv kindel aururõhk on märgiks tasakaalust kondenseeritud faasi ja auru vahel. Aururõhk • Püstituv tasakaal on dünaamiline – pidevalt toimuvad nii aurustumine kui ka kondenseerumine. Mõlema protsessi kiirused on võrdsed. • Aururõhk ongi defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk. 3 Lenduvus ja molekulidevahelised jõud • Mida tugevamad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on vedeliku lenduvus. • Lenduvuse prognoosimisel tuleks arvesse võtta: – vesiniksidemed; – dipool-dipool interaktsioonid; – dispersiooni (Londoni) jõud. • Mida rohkem elektrone, seda tugevamad on interaktsioonid. Aururõhk ja vabaenergia • Aururõhu arvuliseks ennustamiseks tuleb ilmselt kasutada termodünaamikat. • Tasakaalus ∆ G aur = G m (g) – G m (v) = 0 • Vedeliku molaarne vabaenergia sõltub rõhust vähe ja seega G m (v) = G m º (v) • Ideaalgaasi jaoks: ( ) ( ) P RT g G P g G m m ln , + = o Aururõhk ja vabaenergia • Seega ( ) [ ] ( ) ( ) ( ) [ ] R S RT H RT G P P RT G P RT v G g G v G P RT g G G aur aur aur aur m m m m aur o o o o o o o o ∆ + ∆ − = ∆ − = = + ∆ = = + − = = − + = ∆ ln ln ln ln 4 Aururõhk ja temperatuur • Aururõhk sõltub otseselt sellest, kui kerge on molekulil ületada jõude, mis hoiavad vedelikku koos. • Kõrgemal temperatuuril on molekulidel rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. • Clausiuse-Clapeyroni võrrandi järgi nii ongi: ⎟ ⎟ ⎠ ⎞ ⎜ ⎜ ⎝ ⎛ − ∆ = 2 1 1 2 1 1 ln T T R H P P aur o Keemine • Kui vedelik aurab lahtises anumas, siis tekkinud aur levib ruumis ja tasakaalu ei püstitu....
View Full Document

This note was uploaded on 11/01/2011 for the course LOTE 101 taught by Professor Anso during the Fall '09 term at Uni. Tartu.

Page1 / 20

L10 - 1 Füüsikaline tasakaal • Faasid ja...

This preview shows document pages 1 - 5. Sign up to view the full document.

View Full Document Right Arrow Icon
Ask a homework question - tutors are online