Keemia aluste KT3 vastused

Keemia aluste KT3 vastused - 1. Thtsamad perioodilised...

Info iconThis preview shows pages 1–3. Sign up to view the full content.

View Full Document Right Arrow Icon

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon
This is the end of the preview. Sign up to access the rest of the document.

Unformatted text preview: 1. Thtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vhenevad perioodis vasakult paremale ja rhmas kasvavad lalt alla. Esimesed ionisatsioonienergiad I 1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rhmas vhenevad lalt alla. Elektronafiinsused E a on suurimad tabeli paremas lanurgas (fluor, hapnik). Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rhmas vhenevad lalt alla. Aatomite polariseeritavused vhenevad perioodis vasakult paremale ja rhmas kasvavad lalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tnu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad vikese raadiusega ioonidel. 2. Selgitage inertpaari efekti mne nite abil. Interpaar omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 vrra viksem valents elektronide arvust. Nt. Indium In 4d 10 5s 2 5p 1 , siis In + ja In +3 Mida kaugemal allapoole rhmas lheme, seda suuremaks muutub s ja p orbitaali energeetiline vahe, ja selle tttu ei lhe alati s orbitaali elektronid reaktsiooniga kaasa. 3. Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis-aluselised omadused ja redutseerimisvime/oksdeerimisvime rhmas lalt alla ning perioodis vasakult paremale. Metallilised omadused vhenevad vasakult paremale. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisusssteemis nidete abil. 5. Selgitage perioodilisi seoseid nidete abil hdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Kik elemendid (v.a vrisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid hendeid. Hdriidi valem on seotud pea-alarhma numbriga. Tugevalt elektropositiivsed leelis- ja leelismuldmetallid moodustavad soolataolisi hdriide, kus vesinik esineb hdriidioonina (H-). Soolataolised hdriidid on valged, krge sulamistemperatuuriga kristalsed ained. Metallilised hdriidid moodustuvad mnede d elementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. Kuumutamisel vi happe toimel hdriid laguneb ja eraldub vesinik. Metallilisi hdriide uuritakse vesiniku transpordi ja silitamise eesmrgil. Mittemetallid moodustavad molekulaarseid hdriide, mis koosnevad diskreetsetest molekulidest. Nad on sageli lenduvad. Nad on sageli Brnstedi happed. 6. Selgitage perioodilisi seoseid nidete abil oksiidide omadustes. Kirjeldage aluselisi, amfoteerseid ja happelisi hdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid....
View Full Document

Page1 / 15

Keemia aluste KT3 vastused - 1. Thtsamad perioodilised...

This preview shows document pages 1 - 3. Sign up to view the full document.

View Full Document Right Arrow Icon
Ask a homework question - tutors are online