Keemia aluste KT3 vastused

Keemia aluste KT3 vastused - 1 Tähtsamad perioodilised...

Info iconThis preview shows pages 1–3. Sign up to view the full content.

View Full Document Right Arrow Icon

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon
This is the end of the preview. Sign up to access the rest of the document.

Unformatted text preview: 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. • Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. • Esimesed ionisatsioonienergiad I 1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. • Elektronafiinsused E a on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). • Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. • Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. – Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. – Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel. 2. Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. Interpaar – omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valents elektronide arvust. Nt. Indium In 4d 10 5s 2 5p 1 , siis In + ja In +3 Mida kaugemal allapoole rühmas läheme, seda suuremaks muutub s ja p orbitaali energeetiline vahe, ja selle tõttu ei lähe alati s orbitaali elektronid reaktsiooniga kaasa. 3. Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis-aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. Metallilised omadused vähenevad vasakult paremale. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. 5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. • Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid. – Hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga. • Tugevalt elektropositiivsed leelis- ja leelismuldmetallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik esineb hüdriidioonina (H-). • Soolataolised hüdriidid on valged, kõrge sulamistemperatuuriga kristalsed ained. • Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede d elementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. – Kuumutamisel või happe toimel hüdriid laguneb ja eraldub vesinik. • Metallilisi hüdriide uuritakse vesiniku transpordi ja säilitamise eesmärgil. • Mittemetallid moodustavad molekulaarseid hüdriide, mis koosnevad diskreetsetest molekulidest. – Nad on sageli lenduvad. – Nad on sageli Brønstedi happed. 6. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil oksiidide omadustes. Kirjeldage aluselisi, amfoteerseid ja happelisi hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid....
View Full Document

This note was uploaded on 11/06/2011 for the course LOTE 101 taught by Professor Anso during the Spring '09 term at Uni. Tartu.

Page1 / 15

Keemia aluste KT3 vastused - 1 Tähtsamad perioodilised...

This preview shows document pages 1 - 3. Sign up to view the full document.

View Full Document Right Arrow Icon
Ask a homework question - tutors are online