L22 - Orgaaniline keemia: alifaatsed ssivesinikud...

Info iconThis preview shows pages 1–5. Sign up to view the full content.

View Full Document Right Arrow Icon
Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud • Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon • Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur • Isomeerid ja konformeerid • Alkaanide omadused • Alkeenide omadused ja saamine • Hüperkonjugatsioon • Alküünide omadused Orgaaniline keemia • Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. – Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. • Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud • Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. • Süsivesinikud moodustavad orgaanilise keemia aluse. – Vahel ongi orgaaniline keemia defineeritud kui süsivesinike ja nende derivaatide keemia.
Background image of page 1

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon
Süsivesinikud • Süsivesinikud jagatakse aromaatseteks ja alifaatseteks: – aromaatsed süsivesinikud sisaldavad benseenituuma; – alifaatsed süsivesinikud ei sisalda benseenituuma. • Sageli võib molekuli puhul rääkida ka tema aromaatsest ja alifaatsest osast. Süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud • Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: – küllastunud süsivesinikud – ei sisalda kordseid sidemeid; – küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid muuta küllastunud süsivesinikeks.
Background image of page 2
Alkaanid • Alkaanid (C n H 2n+2 ) on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad ainult üksiksidemeid. • Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan). • Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Alkaanid • Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud. – Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu kasvuga ja seega on tugevam suurema molekulmassiga alkaanides. • Alkaanide korral alates butaanist C 4 H 10 tuleb arvestada isomeeride esinemise võimalusega. Alkaanid: nomenklatuur • Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse lähtudes süsinike arvust järgmiselt: metaan, etaan jne. Järelliide on –aan . • Hargnenud ahelaga alkaanide korral lähtutakse pikimast süsinikuahelast ja kõrvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses lõpu –aan asendamisel lõpuga –üül .
Background image of page 3

Info iconThis preview has intentionally blurred sections. Sign up to view the full version.

View Full DocumentRight Arrow Icon
Alkaanid: nomenklatuur • Asendajate paiknemine näidatakse vajadusel süsiniku numbriga peaahelas, millega see on seotud.
Background image of page 4
Image of page 5
This is the end of the preview. Sign up to access the rest of the document.

This note was uploaded on 11/06/2011 for the course LOTE 101 taught by Professor Anso during the Spring '09 term at Uni. Tartu.

Page1 / 12

L22 - Orgaaniline keemia: alifaatsed ssivesinikud...

This preview shows document pages 1 - 5. Sign up to view the full document.

View Full Document Right Arrow Icon
Ask a homework question - tutors are online